Avaleht » Tõnu » Kinnistud

Kinnistud

Tamme (I) –Vanavanavanavanaisa talu

Tamme talud asuvad Järva-Jaani vallas Järva-Jaanist Koerusse (Tartu -Jõgeva -Käravete mnt.) suunduva tee ääres enne Koeru valla piiri paremal 1,47 km ulatuses. Neid on kaks ja nad mõlemad kannavad Tamme nime, sellest on tingitud jaotus I ja II. Eesti Vabariigi ajal moodustasid talud ühe terviku. Talu oli kuulus oma tõuhobuste poolest, oma traktor ja ametisse võetud traktorist, rehepeksugarnituur ja saekaater. 1938.a. jagas vanaks jäänud Priidik talu uuesti kaheks kahele pojale.

Tamme suurusega 27,3 ha. (Ühes tükkis, 21 piirimärki, 17,8 ha põldu ja 9,4 ha metsa. Päritud 1/6 ulatuses, 5/6 osas teostatud nõudeõigusest suurema maa ost). Perekond oli selle talu omanikuks juba tsaari ajal. Sajandi vahetusest oli peremeheks Priidik Innusaar (osades dokumentides Hinnosaar). Mõlemalt poolt talu jooksvad piirid on tähistatud mõisa piiridena - Järva-Jaani pool Pähu ja Koeru pool Kuusna mõis. Kuusna poolne piir on ka kahe valla piiriks.

Tamme (II) –Vanavanavanavanaisa talu

Tamme II on suurusega 23,9 ha. (Ühes tükkis, 19,2 ha põldu ja 4,6 ha metsamaad. Ostetud Osvald Innusaare tütrelt Elle Männistelt 13-ndal ja reedel, 13.03.98.) Esimese Tamme naabertalu, ostetud hiljem (tsaari aja lõpus või 20-ndatel aastatel).

Kõrtsu

Metsatee pildil on Vinni ja Väike-Maarja valla piiriks. Vasakul Vinni valla Kõrtsu talu üks lahustükkidest (2,0 ha metsa) ja paremal V-Maarja valla Kõrtsu maaüksus (9,8 ha metsa). Ostetud 02.12.1996. Palju puuliike. Kaks omapära - oli Eesti krooni kattevaraks ja kasvab päris palju suuri tammesid.

Rantsho

Tegelikult Kõrtsu talu Vinni vallas Nurmetu külas. Neli lahustükki ja neist esimene on andnud hellitusnime Rantsho.

• Ärklikorrusega elamu 204 m2, ait 247,6 m2, tall 149,2 m2, kaev, tiik, 1,5 ha (pildil).
• Põld 16,9 ha maja vastas üle tee.
• Mets Nurmetus, külgneb Rakvere vallaga, metsas on linaleo auk 0,2 ha, palju puuliike, 12,6 ha.
• Mets Männisalus, põhiliselt okaspuu, 2,0 ha.

Kuni 1940.a. olid viimane tükk ja Kõrtsu talu Väike-Maarja vallas koos (2,0+9.8=11,8 ha). Nõukogude aegne külanõukogude piiride ajamine (tänane valdade piir) on selle jaganud kaheks.

Iblukse

Maaüksus asub V-Maarja vallas Eipri külas, 5,9 ha, täisnurkse kolmnurga kujuline. 80% kuusk, 20% mänd, mõni kask, kaks suurt haaba.

Pilt on tehtud 1997 jaanuaris-veebruaris.

Suur maja

Kinnistu suurus on 1,18 ha ja asub Väike-Maarja keskel. Krundil on sissesõiduteed, parkimisplatsid, tiigid ja olulise osana kolmekordne büroohoone (kolm korrust + kelder, kokku ~ 4000 m²). Pilt on tehtud 1994 suvel.

PS. Peale müüki on 4. märtsist 1999. a. uueks omanikuks Eesti Vabariik. Kuna rohkem, kui kuus aastat omaniku rolli oli päris pikk ja huvitav kogemus nii enda, kui pere jaoks, otsustasin selle lehe säilitada.

Kodu — Tare 19, Väike-Maarja

Elame oma majas alates 1989. aasta lõpust. Kinnistuks sai 1997. novembrist. Maa suurus 0,21 ha. Pilt on tehtud 1993 või 1994 suvel (oletan auto järgi - siis oli Volvo 740).

Uduvere — Jaama 14, Väike-Maarja

Viiekümnendate keskel asus majas pank. Hiljem paari korteriga elamu. Stagna ajal viinapood, seetõttu kutsub kohalik rahvas maja siiani Uduvereks.

Ostetud head asukohta silmas pidades. Kinnistuks saanud ei ole (maa ost venib). Esmane taastamise kava aastast 1997 takkerdus juba valminud maaostu toimiku ~ 1,5 aastaks pidurdamise tõttu (seoses Väike-Maarja - Kaarma - Ebavere jalgratta ja suusaraja projekteerimisega). Nii ta oma aega ootab.

Prillapatsi

Rakvere-Vägeva maantee ääres. Kolm Äntu järve vahetus läheduses, Punamäele (Agelinde linnus) 2 km, veel neli Äntu järve, Nõmme Veskijärv, Liivajärv ja … vt. asendiplaani. Maja trepilt Äntu Sinijärveni ligikaudu 150 m, Vahejärveni ja Valgjärveni 250 m. Omaette kena on krundi Sinijärve poolses nurgas olev küngas mitmekesine metsa ja vaadega järvele. Kaks külgnevat maatükki, teine teiselpool maanteed, üldpinnaga 6,15 ha, sellest 2,48 ha metsamaad, moodustavad kinnistu nimega Prillapatsi. Asja ilu ja võlu ongi maastikus ja looduses.

Äntu järvede ja Prillapatsi kohta loe pikemalt Äntu järvede alamlehelt.